Perfi

Ülar Maapalu: riigimajanduse loomine trahvide sissenõudmises

Kui riik arvab, et suudab reegleid muutmata maksmata trahve sisse nõuda efektiivsemalt ja odavamalt kui kohtutäiturid, siis tahaksin teada, kuidas on see võimalik ning miks ei võiks seda kogu Eesti majanduses rakendada”, kirjutab Ülar Maapalu.

Maksu- ja tolliametil ning justiitsministeeriumil on plaan viia riiginõuete täitmine kohtutäituritelt maksu- ja tolliametile. Selleks plaanitakse maksuameti luua juurde uus osakond, mis hakkab täiturite struktuuri kopeerima. Arenduse kulu on prognoosi kohaselt üheksa miljonit eurot. Uute töötajate hulk, kes peaks hakkama süsteemi haldama ja võlgnikega suhtlema, ei ole veel teada.

Tegemist on ideega, millest on räägitud aastaid, aga iga kord on peale diskussioonide pidamist see kõrvale jäetud. Nüüd on ettepanek millegipärast taas laual ja tundub, et tõsisemalt kui kunagi varem.

Mida loodab riik saavutada uue paralleelse, ainult riigile mõeldud täitemenetluse loomisega? Põhjused selleks on riigi arvates järgmised:

  1. Võlgniku jaoks paraneks infovahetus.
  2. Võlgniku jaoks paraneks menetluse kvaliteet.
  3. Paraneks rahaliste nõuete laekumine.
  4. Riigil oleks parem ülevaade oma nõuetest.
  5. Võlgnikule muutuks protsess kolm korda odavamaks.

Kui kogu maailm oleks nii lihtne, siis palun see plaan kohe ellu viia ja ma tahan ka sellest osa saada ning palun ka erasektori nõudeid menetleda kolm korda odavamalt ja palju osavamalt.

Kogemus ja valdkonna tundmine sunnib siiski ütlema, et kahjuks maailm nii lihtne siiski ei ole.

Täitemenetluse efektiivsus sõltub paljudest asjaoludest. Kõige üldisemal tasandil mõjutavad seda täiturile antud õigused võlgniku vara kallale minna ning võlgniku sotsiaalne kaitse, et tal säiliks elatusmiinimum ka siis, kui ta kõigile võlgu on. Kui me nende kahe suuna tasakaalupunkti ei muuda, siis üldisemal tasandil palju ei muutu.

Järgnevalt sõltub efektiivsus operatiivtasandi probleemidest. Selleks on esiteks seadusandlikud augud, mida võlgnikud üritavad leida ning mida riik seejärel sulgeda püüab. Teine operatiivtasandi probleem on kohtutäiturite protsessijuhtimise võimekus, aga see on lahendatud lihtsa turumajanduse põhimõttega, et võimekamad saavad rohkem tööd kui teised. Kolmas oluline täitemenetluse efektiivsuse mõjutaja on võlgnike profiil. On nõudeid, mis laekuvad kergemalt, ning nõudeid, mis laekuvad väga vaevaliselt.

Mõni aeg tagasi oli riigi summaliselt kõige suurem võlaportfell rahalised nõuded kriminaalasjades. Ma ei ole nende nõuetega küll täpsemalt kursis, kuid kardan, et vangi mõistetud inimeste võla teenindamise võime ei pruugi olla väga kõrge. Selles ei saa süüdistada aga täitesüsteemi.

Eestis kehtis kuni eelmise aastani põhimõte, et riiginõudeid said kõik täiturid võrdselt ning küllap oli see ka põhjus, miks riik sai tunduvalt ebaühtlasemat teenust. Seetõttu muutis riik seadust ja lubas ka riigiametitel valida kõige efektiivsema täituri. Paradoks on selles, et seda võimalust suurem osa riigiasutusi ei kasuta.

Kui riik arvab, et täitesüsteem on liiga kallis, siis oleks ju lihtne vähendada täiturite tasusid, aga tavaliselt on odavamad teenused ka lahjemad teenused.

Kui riik arvab, et suudab reegleid muutmata teha ise midagi efektiivsemalt ja odavamalt kui täiturid, siis tahaksin teada, kuidas on see võimalik ning miks ei võiks seda kogu Eesti majanduses rakendada. Ei saa ju olla nii, et riigi nõuded lahendatakse enne erasektori võlgu, mida maksuamet niikuinii vahel teeb.

Erasektori vaates on täiturid finantssüsteemi toimimise oluline faktor. Nende efektiivsusest sõltub, kas võlgu teenindatakse või mitte, ning lõpuks sõltub sellest ka laenudele kehtestatud intressimäär, mis peab katma tasumata jäänud võlgade summa.

Kuni riik pole avaldanud maagilist võtet, kuidas nemad uute tegijatena saavad raha kätte kiiremini ja odavamalt, ei tasuks uusi struktuure ehitama hakata. Teadmata täpset plaani, ei kujuta küll ette, kuidas saab ühe täitesüsteemi asemel kahte paralleelset täitesüsteemi pidades olla nii, et mõlemad süsteemid muutuvad kokku odavamaks ning neist üks muutub samade reeglite korral palju efektiivsemaks.

Ülar Maapalu on OÜ Aktiva Finance Group juhatuse esimees. Aktiva Finance Groupi kuuluv Julianus Inkasso on Eesti üks suuremaid täitesüsteemi kliente.

Allikas: ERR, avaldatud 15.11.2023. Loe artiklit siit: https://www.err.ee/1609165537/ular-maapalu-riigimajanduse-loomine-trahvide-sissenoudmises

Jaga artiklit:

Loe veel:

Aktiva Finance Group CMO

Kas rahahalduses on jätkusuutlikkus üldse võimalik?

Miskipärast oleme harjunud mõtlema, et kõik, mida teeme, teeme endale. Finantsmaailmas võib see olla pöördvõrdeline, ehk selle, mida tegemata jätame, teeme teistele. Kui me kõik suudaksime mõelda, et minu tehtud finantsotsused, -kohustused ja -distsipliin on kuskil süsteemis kalkuleeritud ning see on osa majanduse hästi toimimisest, oleks üldine pilt oluliselt ilusam. 

Loe lähemalt »